Meie väljasõit Viljandisse sujus ladusalt. Teel
sihtmärgi poole tervitas meid üks väike metskitseke, kes õnneks otsustas veel
viimasel hetkel mitte bussi ette tormata ja pages hirmunult metsa poole tagasi.
Kuna sõit oli pikk, siis saime õpetajaga Kaiega teada, mida lapsed omakeskis
laulda armastavad. Mõistagi ei jäänud repertuaarist välja selline tuntud laul
nagu "Kauges külas". Sinna lisandusid kooris õpitud laulud, nii et
kohale jõudes (tunniajase viivusega) olid lastel hääled lahti lauldud.
Karksi-Nuia koolis võeti meid avasüli vastu. Toimus
sõbralik tutvumine ja sealt edasi saali, kus end kontsertiks valmis seadsime.
Korralik astmetega lava ja hea akustika aitasid meie kontserdil hästi korda
minna. Pärast kontserti tuli väike karksi-nuia tüdruk minu juurde ja ütles
vaikselt, et talle kontsert väga meeldis ja eriti see suur poiss, kes lõpus
laulis.( See oli meie Georg, kes kõikjal oma lavasarmiga tüdrukud jalust
rabab.)
Peale kosutavat koolilõunat ja hüvastijätu kallistusi,
suundus meie tee edasi Karksi-Nuia kindluse varemetesse ja viltuse torniga
kirikut vaatlema. Ilm oli suvine - lapsed lustisid mägedest üles-alla joostes ja
suur külakiik oli laste lemmikuks.
Seejärel seadsime end Viljandi poole, kus ootas meid
kontsert Pärimusmuusika Aidas. Lapsed said kontserti nii kuulata, vaadata,
kehapillil rütme teha ja pärast kontserti ka ise pille proovida. Lapsed olid
rõõmsad ja rahul. Pärast väikest jalutuskäiku Viljandi linnas ja jäätise
söömist oligi aeg seal maal, et end kodu poole seada.
Loodame, et saame edaspidigi mudilaskooriga ringreise
ette võtta.
See oli meile hariv ja kokkukasvamiseks vajalik
väljasõit.
Aitäh Merivälja Koolile.
Õpetaja Liivi Põldmäe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar