Merivälja Kool osales vabariiklikul Õpilaste Teadusfestivalil 27. -28. aprillil

Vabariiklikul Õpilaste Teadusfestivalil esindasid   Merivälja Kooli  viis  3. ja 4. klassi õpilast oma uurimistööga ja  robootikaprojekt "Ozoboti kullimäng", juhendajad õpetajad Maiki Saaring, Anita Kalmus ja Aivi Osman.
Kahel festivalipäeval tutvustasid õpilased stendiettekannetega oma uurimistöid ning kõik soovijad said osa robootikamängust. Külalisi ja uudistajaid oli väga palju, õpilased said suurepärase suhtlemiskogemuse.Oma tööd tuli tutvustada väga paljudele külalistele, sealhulgas  ka festivali žüriile.
Festivali lõppedes kuulutati välja auhinnatud tööd, Eesti Lastekirjanduse Keskus tänas 3B klassi õpilast Hugo Feliks Väljamäed kopsumahtu tutvustava töö eest.
Teadusfestivali külastasid Merivälja Kooli 2C, 3A, 3B ja 4B klass. Õpilastel tekkis suur soov ka järgmisel aastal pingutada ja vabariiklikule festivalile konkureerida.
2016/17 õppeaastal tegid Merivälja Koolis uurimistöid 3A, 3B, 4A, 4B, 4C, 5B ja 6A klassid. Toimusid uurimistööde ettekanded klassides lapsevanemate osalusel. Uurimistöödega alustasid 2. klassid ning 8. klassis kaitsti loov- ja uurimistöid.


Suur tänu uurimistöid juhendanud õpetajatele: Maiki Saaringule, Anita Kalmusele, Rita Lumistele, Maret Siidale, Riina Kempole, Seoriinn Jõgisele, Kirsi Jellele ja robootikaõpetaja Aivi Osmanile.
Tänud lapsevanematele laste toetamisel ja abistamisel!

Vt Õpilaste Teadusfestival 2017
http://www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-parimad-tood-selgunud/

UURIMISTÖÖ

„Kellel on 3B klassi lastest kõige suurem kopsumaht?“

Hugo Feliks Väljamäe

Merivälja Kool,3B klass

Juhendaja õp Maiki Saaring

 Hugo Feliks  valis uurimistöö teemaks kopsumahu. Esmalt uurib Hugo Feliks kirjanduse põhjal miks on vaja teada inimese kopsumahtu.  Kas ja miks on kopsumaht lastel erinev?

Kas poistel ja tüdrukutel on erinev kopsumaht? Millest see võib sõltuda? Kas õpilane teeb sporti ja millist spordiala harrastab?

Hugo Feliks kavatseb koostada stendi oma uurimuse kohta. Hugo Feliks on hea esinemisoskusega poiss, kes suudab oma tööst köitvalt jutustada.

Lisaks kavatseb Hugo Feliks näitlikustada kuidas on võimalik õhupallide abil kopsumahtu mõõta. Näituse külastajad võivad soovi korral samuti Hugo Feliksi abil kopsumahtu mõõta ja võrrelda oma tulemust teiste 3B klassi õpilaste tulemustega. 


UURIMISTÖÖ

„Milline on kõige populaarsem koeratõug minu tuttavate seas?“

Harri Talving

Merivälja Kool,3A klass

Juhendaja õp Anita Kalmus

Harri  valis uurimistöö teemaks koeratõud, kuna ka Harril on koer ja ta soovis teada millised koerad tema tuttavatele meeldivad. Esmalt uuris Harri koeratõugude kujunemislugu. Harri koostas küsimustiku ja viis uurimuse läbi interneti vahendusel, abiks oli Harri isa. Väga palju õppis Harri koos isaga küsimustikku koostades, sest vastajad pidid valima meeldivate koeratõugude pilte. Koeratõud olid omakorda grupeeritud viide gruppi, millest neli olid erinevate suurustega tõukoerad (20 koera )  ja üks segavereliste koerte grupp ( 5 koera). Kokku oli vastajaid 66, noorim 2- aastane ja vanim 66. Uuringust selgusid vanuselised ja  soolised koeraeelistused. Vastajate eelistused olid väga erinevad ja ükski koer ei jäänud häälteta. Lemmikloomaomanike seas oli eelistatuim segavereline Täpi. Ühtlaselt kõrgeid kohti kõikides uuritud rühmades sai kuldne retriiver. Tüdrukute suurim lemmik oli  Cavalier King Charlesi spanjel ja poiste lemmik Husky. Poiste häälteenamusega sai populaarseimaks koeratõuks Husky, millest võib järeldada, et inimestele meeldivad hundisarnased koerad.

Harri kavatseb koostada stendi oma uurimuse kohta. Harri on hea esinemisoskusega poiss, kes suudab oma tööst köitvalt jutustada. 

 
UURIMISTÖÖ

„KAS 3A KLASSI ÕPILASED TARVITAVAD METT?“

Hannes Vaabel

Merivälja Kool,3A klass

Juhendaja õp Anita Kalmus

Hannes valis uurimistöö teemaks mee, kuna mesi maitseb talle väga ja Hannese  vanaisa ja onu on mesinikud. Hannest huvitas, kas tema klassikaaslased  lisavad tee sisse mett ja kust on peres tarvitatav mesi pärit. Esmalt uuris Hannes kirjanduse põhjal mesilaste eluviisi, seejärel põhjalikult mee koostist ja tervistavaid omadusi.

Selgus, et mett ei tarvita vaid kolm klassikaaslast ning peamiselt lisatakse mett tee sisse. Peamiselt ostetakse mett poest, ka tuttavalt mesinikult. Oma pere mesinikke, nagu Hannese peres, teistel peredel ei ole.

Hannes kavatseb koostada stendi oma uurimuse kohta. Hannes on hea esinemisoskusega poiss, kes suudab oma tööst köitvalt jutustada. 

UURIMISTÖÖ

„MÄGRA SOBIVUS LEMMIKLOOMAKS“

Fred Harris Allas

Merivälja Kool, 4B klass

Juhendaja õp Rita Lumiste

Fred valis uurimistöö teemaks mägra, kuna mäger on omapärane loom, keda metsas tihti ei kohta. Samuti oli mäger 2016. aasta loom.

Fredile pakkus huvi, kas mäger sobiks  lemmikloomaks, keda võiks kodus pidada. Oma töös uuris Fred mägra välimust, elupaika, eluviise, tema toidulauda ja vaenlasi.

Fred jõudis järeldusele, et mäger sobiks lemmikloomaks ainult õues pidamiseks. „Mäger on uruloom, ta kaevab eluruumiks käike ja urge, mistõttu ta toas elada ei saa. Õuealal, kus looma pidada, tuleb paigaldada maa-alune turvavõrk, et loom ära ei põgeneks. Kui luua loomale tingimused urgude rajamiseks, on  tema kaevamisi ja käikude rajamisi huvitav jälgida. Mäger ei reosta aeda, ta kaevab endale tualetiauke või jätab väljaheited uru käikude lõppu ning kaevab need kinni. Nii ei pea mägra järelt ka koristama. Mäger on suur korraarmastaja, seega ei peaks mägra järelt ka koristama. Kõigesööjana pole muret mägra toidulauaga. Kahjuks aga maitsevad talle siilid, mis on ainus põhjus, miks mäger lemmikloomaks ei sobi. Siili ja mägra kohtumist annab vältida võrkaiaga. Mägral on ilus välimus, ka mõõtmetelt on mäger lemmikloomaks sobiv. Takistuseks võivad saada looma esijäsemete pikad küünised, mis looma süllevõtmisel võivad haiget teha. Kui loom ei saa piisavalt liikuda ja kaevata, siis tuleb kindlasti mägra küüsi lõigata.“

UURIMISTÖÖ

„Troopilised puuviljad Tais ja Eestis“

Mia Nora Pugal

Merivälja Kool, 4B klass

Juhendaja õp Rita Lumiste

Mia Norat huvitavad troopilised puuviljad, mis kasvavad Tai Kuningriigis. Esmalt uuris Mia, millised puuviljad kasvavad Tais vabas looduses ning milliseid kasvatatakse istandikes. Omakorda tegi Mia valiku mangustini, kookospähkli, papaia, ananassi ja draakonivilja kasuks, kuna need puuviljad on ka meie kauplustes saadaval. Mia pere reisib Tai kuningriiki ning reisi käigus uurib Mia Tais kasvavate eelpoolnimetatud puuviljade suurusi, maitset, lõhna, välimust, kaalu ja hinda. Seejärel teeb Mia võrdluse Eesti kaubandusvõrgus saadaolevate samade puuviljade osas. Miat huvitab millisel moel troopilised puuviljad nende kasvukohas erinevad nendest, mida müüakse tuhandete kilomeetrite kaugusel Eestis.

Mia kavatseb koostada stendi oma uurimuse kohta. Mia  on hea esinemisoskusega tüdruk, kes suudab oma tööst köitvalt jutustada. 

PRAKTILINE TÖÖ

LAUAMÄNG „OZOBOTI KULLIMÄNG“

Karl Martin Tombak 3A, Martha Mia Männik 2B, Axel Reinas 3B

Merivälja Kool

Juhendaja:  robootikaringi juhendaja õp Aivi Osman

Mängu loomisel on kasutatud paberit ja värvilisi markereid, millega joonistatakse rada. Rada hakkavad  läbima 2-4 robot-Ozoboti. Rajal on mõned lüngad, mis mängijal tuleb eelnevalt täita värvikoodiga ja värvikoodid võivad aeglustada, kiirendada, ümber pöörata Ozoboti liikumist.  Olenevalt millisele rajale Ozobot satub ja millise värvikoodi läbib, on juhus sattuda „kulli“ küüsi või tema käest pääseda. Kokkupõrkamisel vahetuvad rollid.

Põhirada on varem ette valmistatud, kuid kohapeal tuleb täita mõned värvikoodi lüngad, mis annab võimaluse mängu aina uuesti mängida ja ka publikul mängu proovida.

Mängulaud on A3 suuruses.