20 aprill 2016

Vee jalajälg - keskkonnaprojekt 5. klassides

Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele toimub Merivälja Kooli 5. klassides keskkonnaprojekt "Vee jalajälg".  Terve kooliaasta tegeldi 5. klassides vee teemaga, vee füüsikaliste omadustega. Kevadel on uurimisteemaks vee- elustik ja vee läbipaistvus. Selleks oli projektis planeeritud 19. aprillil viiendate klasside õppekäik Aegviitu, et uurida järvede, jõe  ja soo vett. Järgmisel päeval läks osa õpilasi koos loodusõpetuse õpetaja Kadri Saluriga Tallinna Ülikooli keemialaborisse, et kogutud veeproove analüüsida.
 Vee läbipaistvust määrasime secci ketastega. Need valmistasid tehnoloogiatundides 7. klassi õpilased. Selgus, et Nikerjärve vee läbipaistvus oli 2 meetrit.
5a klassi õpilaste muljed õppekäigust:
"Mulle jäi meelde see, et nägime järvevees konna ja tegime kindlaks, et see oli mudakonn. Leidsime ka ühe teo, tegime kindlaks, et see oli ematigu, tigu oli pruuni värvi. Leidsime ka vesiämbliku ja sarvteo. Vesiämblik liikus vee pinnal. Nägime liuskurit ehk veejooksikut, tema nagu uisutas vee peal. Nägime kahte luike: üks oli järvel ja teine lendas. Püüdsime putuka, kes osutus vesikakandiks. Meie leidsime rohukonna, saime oma kogusse hooghännalise ( väike putukas, koorikloom), ühe ühepäviku ja ühe vesineitsiku (kiili moodi). Järve põhjas oli muna, isegi suurem kui kanamuna, ilmselt pardimuna. Arvatavasti oli mõni röövlind selle muna pesast röövinud ja järve pillanud. Oli parajalt külm, pärast läks soojemaks. Rongisõit oli lahe, mängisime mänge ja sõime. Leidsime kellegi vastse ja ühe looma, kes meenutas kirpu. Oli tore, et sai kahe klassiga koos väljasõidul käia. Rabas oli laudtee ääres prügi, korjasime prügi kokku. Sellised õpiprojekte võiks rohkem olla, kus saab ka väljasõidul käia."
Aegviidust ja Tallinna lahest ning Merivälja pargist kogutud veeproovid said põhjalikult analüüsitud TLÜ õppelaboris. Projekti lõpus valmisid rühmatöödena veeprojektist saadud teadmiste ja uurimustulemusi kajastavad plakatid, mis on kõigile nähtavad IV veerandi jooksul aatriumis. 

Suur tänu loodusõpetuse õpetaja Kadri Salurile projekti juhtimise ja õpetaja Piret Laanesaarele ja Reet Karrole kaasaaitamise eest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar