pühapäev, 29. mai 2016

Merivälja Kooli jalgrattamatk Kloostrimetsas

Laupäeval, 28. mail oli ligi 140 ratturit Merivälja Koolist Kloostrimetsa radadel matkamas.




neljapäev, 26. mai 2016

KEAT õppelaager Murastes

Koolitusprogramm „Kaitse end ja aita teist“ on suunatud 6. klassi õpilastele. KEAT koolitusprogramm on koostatud põhikooli riikliku õppekava ja seda läbiva teema „Tervis ja ohutus“ alusel.
Programm koosnes teoreetilisest osast ja  ühepäevasest ohutuslaagrist Murastes, kus testiti  omandatud teadmisi ja oskusi.

Osalesime Murastes õppelaagris 25. mail ja meie koolist osalesid 6. b klassi õpilased:

Bianka Saadre, Britta Maipuu, Anni Maria Maripuu, Eva Liisa Kuivonen,
Noa Elias Lappalainen, Marco Kuzmina, Mathias Robert Uibokant ja Kevin Luik

Oli vahva päev, lapsed said juurde uusi teadmisi ja ka ilmaga vedas, oli suviselt soe ja mõnus.

Mudilaskoori muusikareis Viljandimaale 23. mail



Meie väljasõit Viljandisse sujus ladusalt. Teel sihtmärgi poole tervitas meid üks väike metskitseke, kes õnneks otsustas veel viimasel hetkel mitte bussi ette tormata ja pages hirmunult metsa poole tagasi. Kuna sõit oli pikk, siis saime õpetajaga Kaiega teada, mida lapsed omakeskis laulda armastavad. Mõistagi ei jäänud repertuaarist välja selline tuntud laul nagu "Kauges külas". Sinna lisandusid kooris õpitud laulud, nii et kohale jõudes (tunniajase viivusega) olid lastel hääled lahti lauldud.
Karksi-Nuia koolis võeti meid avasüli vastu. Toimus sõbralik tutvumine ja sealt edasi saali, kus end kontsertiks valmis seadsime. Korralik astmetega lava ja hea akustika aitasid meie kontserdil hästi korda minna. Pärast kontserti tuli väike karksi-nuia tüdruk minu juurde ja ütles vaikselt, et talle kontsert väga meeldis ja eriti see suur poiss, kes lõpus laulis.( See oli meie Georg, kes kõikjal oma lavasarmiga tüdrukud jalust rabab.)
Peale kosutavat koolilõunat ja hüvastijätu kallistusi, suundus meie tee edasi Karksi-Nuia kindluse varemetesse ja viltuse torniga kirikut vaatlema. Ilm oli suvine - lapsed lustisid mägedest üles-alla joostes ja suur külakiik oli laste lemmikuks.

Seejärel seadsime end Viljandi poole, kus ootas meid kontsert Pärimusmuusika Aidas. Lapsed said kontserti nii kuulata, vaadata, kehapillil rütme teha ja pärast kontserti ka ise pille proovida. Lapsed olid rõõmsad ja rahul. Pärast väikest jalutuskäiku Viljandi linnas ja jäätise söömist oligi aeg seal maal, et end kodu poole seada.

Loodame, et saame edaspidigi mudilaskooriga ringreise ette võtta.
See oli meile hariv ja kokkukasvamiseks vajalik väljasõit.

Aitäh Merivälja Koolile.
Õpetaja Liivi Põldmäe

6. klassid õpivad väga hästi: riiklike tasemetööde tulemused 2016



6. KLASSIDE TASEMETÖÖDE STATISTIKA 2016 MERIVÄLJA KOOLIS
EESTI KEEL (keskmine sooritusprotsent)
Merivälja Kool 6A
78,7%
Merivälja Kool 6B
76,5%
Tallinn
78,5%
Harjumaa
77,6%
Eesti
74,1%

MATEMAATIKA

Merivälja Kool 6A
76,8%
Merivälja Kool 6B
74,5%
Tallinn
62,6%
Harjumaa
61,2%
Eesti
59,7%


LOODUSÕPETUS
Merivälja Kool 6A
77,2%
Merivälja Kool 6B
78,8%
Tallinn
72,7%
Harjumaa
73,5%
Eesti
74,4%

teisipäev, 24. mai 2016

Hugo Rasmus Vaino: Euroopa meistrivõistlustelt 4. koht!

Maikuus Tšehhis Lipno järvel peetud noorte kahepaadiklassi RS Feva Euroopa meistrivõistlustel saavutasid Eesti paatkondadest parima tulemuse neljandaks tulnud Merivälja kooli 7. klassi õpilane Hugo Rasmus Vaino ja tema meeskonnakaaslane Uko Rasmus Tiidemann.

Viide Jahtklubide Liidu lehele:

esmaspäev, 23. mai 2016

Hooliv kaaslane 2016 - 2b klassi õpilane Marian Kamps

HOOLIV KAASLANE - MARIAN KAMPS

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi olema kaaslaste suhtes tähelepanelikumad, heatahtlikumad ja tegutsema abivalmilt.

HOOLIV KAASLANE 2016  käigus selgitatakse  Tallinna põhikoolide õpilaste seast välja 10 õppurit, kes on koolikaaslastele eeskujuks nii hea õppeedukuse kui tunnustust vääriva käitumise poolest ja väärivad MIKU-MANNi õpilasstipendiumi (ühekordne rahaline toetus summas 60 euro).


Hooliva kaaslase tunnustamine toimub 07. juunil 2016 kella 12.00-13.30 Teater Estonia Talveaias aadressil Estonia pst 4. Oodatud on Marian koos lapsevanematega. 


Marian on väga tubli ja abivalmis tüdruk. Ta on heasüdamlik ja aitab alati teisi suure rõõmuga. Ta on väga püüdlik ja töökas ning oma tegemistes väga kohusetundlik. Marian on sõbralik, viisakas ja seltsiv tüdruk, kes teab mis on õige ja vale. Kaitseb endast nõrgemaid ja abistab neid, kellel on raske. Klassis on ka erivajadustega lapsi, Marian märkab alati abivajajaid ja toetab kaasõpilasi ilma õpetaja täiendava suunamiseta. Marian on alati päikseline ja rõõmus ning toob 2b klassi igasse koolipäeva naerukillu.

Palju õnne!

Vigurvändalt 2. koht


 19.mail toimus traditsiooniline Tallinna ja Harjumaa koolide jalgrattavõistlus Vigurivänt 2016. Meie kooli võistkonda kuulusid Ave Kuusk, Gertrud Kattago, Georg Kruusement ja Leifur Tomasson. Meie õpilased näitasid järjekordselt oma häid teadmisi liiklusest ja jalgrattasõiduoskusest. Tulemused olid sellised:



Kehtna Põhikool
Merivälja Kool
Haabneeme kool
Kuristiku Gümnaasium
Audentese erakool
Rapla Ühisgümnaasium
Kose-Uuemõisa Lateaed-Kool
Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Alavere põhikool
Kajamaa Kool
Pelgulinna Gümnaasium


teisipäev, 17. mai 2016

4a klassi näidendite päev 11. mail

  • Siin näidendis on kõik muinasjutud koos ja on olemas muinasjututuba, kus elavad muinasjututegelased. Kui ühel päeval Koletis (Kaunitari ja Koletise loost) välja pääseb, siis jooksevad kõik tegelased minema ning Buratino ja ta sõbrad hakkavad asja uurima. (Anni)
  • Naljakas ja huvitav oli seda koos teistega esitada. Üks halb asi oli ka – kostüümidega oli väga palav. (Paul)
  • Me esitasime seda näidendit poolele koolile. Näidendi nimi oli „Kuidas Buratino muinasjutte lappis”. Mina olin Aevastaja. (Oliver)
  • Näidend oli üpris lahe, kuigi lõpus, kui kõigi osad olid juba pähe kulunud, läks natuke igavaks. Õnneks kadus see kohe, kui me harjutamise lõpetasime ja päriselt esinema läksime. Tegelikult oli ka proovides tore! (Eliise)
  • See näidend rääkis abistamisest. Seal sai ka nalja... (Simona)
  • See lugu rääkis sellst, kuidas Buratino muinasjutud ära lapib. Ta teeb kõikidele muinasjuttudele õnnelikud lõpud. (Anett)
  • See näidend oli üpris tore ja lustakas. Proovides oli meil päris lõbus ja kohati ka naljakas, eriti siis, kui mõni koht sassi läks. Esitused tulid meil hästi välja ja kõik jäid väga rahule. Isegi pisut suur nõudlus tekkis nende järele. (Lisette)
  • Noh tegime siis sellise näidendi. Minuarust läks kostüümidega seekord täppi, loodan, et need meeldivad ka teile. (Siur)
  • See oli muinasjuttudest kokku pandud lugu, kus Buratino varastas peaosa. Põrsas liitus pöialpoistega. Eesel leidis võlupeegli ja nüüd on see tema oma. (Karl)
  • Näidendis olid muinasjuttude tegelased ja sa saad mõistatada, kes nad olid. Lastel oli väga tore jälle teha mõnda toredat näidendit. (Laura)
  • Mulle meeldis see, kui me käisime 1.klassidele etendust tegemas. Kõige parem oli Marta rühma etendus. (Annabel)
  • Naljakas näidend minu arust, sest teen svamm ninaga Buratinot. Üritan teha tema häält Ferdinand Veike järgi. Vahetunnis, kui ma kostüümiga ringi käisin, öeldakse mulle „Jõulu – porgand”. Tundub, et näidendi ajal valgub nägu üleni punaseks. Ei tea, mida teised minu kärisevast porgandi häälest arvavad? (Marta)
  • Kui käisime 1.klassis esinemas, meeldis näidend lastele väga. Näidendiga käisime mitmetes klassides. (Mariel)
  • Me tegime üht näidentit Buratinost. See tuli väga põnev ja teistele klassidele meeldis ka.(Caroline)
  • Sellel veerandil tegime klassiga näidendit ”Kuidas Buratino muinasjute lappis”. Seda oli väga tore teha, kuna proovide käigus sai ka päris palju nalja. Eriti meeldis mulle minu Unemütsi roll. Naljakas oli näidendi alguses põrandal maas lamada, hiljem kellegi õlale magama jääda ja palju muud sellist :)(Katarina)
  • Kui ma alguses panin prillid pähe, siis ma vaatasin peeglisse ja ütlesin emale: „Ma näen välja nagu Harry Potter”. Pärast ma kuulasin oma südant ja ei kuulnud midagi ja siis ma ütlesin, et mu süda on katki. (Gregor, kes mängis Doktorit)
  • Näidend oli tore. Mulle meeldis esineda. Kostüümid olid päris vahvad. Mulle meeldis olla Unimüts, sest oli piisavalt palju teksti ja tore oli olla üks peaosaline. (Robert)
  • Selle õppimiseks läks alla tunni. Kordamist tegime põhimõtteliselt iga eesti keele tunni sees. (Jorven)
  • Me käisime 1.klassist kuni 6.klassini esinemas. Osad olid Buratino, Põrsas, pöialpoisid, Peeglike ja Eesel. (Ekke)
  • Meie näidend räägib sellest, kuidas Buratino muinasjutte lappis. Minu meelest Buratino neid ikkagi ära ei lappinud, sest selle näidendi lõpus ei tulnud kuskilt mingit Okasroosikest välja. (Gertrud)
  • Meie näidendis olid tegelasteks Buratino,Unimüts, pöialpoisid jne. Näidend algab nii, et Buratino räägib lastega muinasjuttudest ja siis teeb ukse lahti, kus peaks olema muinasjutud, aga ei ole. Siis tulevad pöialpoisid ja ongi lõpp. (Gert)
  • Me kõik nägime vaeva ja tegime suurt tööd. Me harjutasime kaua ja palju ning mängisime siis näidendit paljudele ette. „See näidend oli naljakas ja tore!” ütlesid lapsed, kes vaatasid. (Elis)
  • Näidend rääkis sellest, kuidas Buratino muinasjutte lappis. See oli lõbus lugu, kus oli vaja 12 osatäitjat. Seal oli palju lõbusaid tegelasi, nagu Põrsake ja Unimüts. (Andre)
  • Me tegime koolis näidendit. Õpetaja loosis välja kolm gruppi. Ja nii see tuligi, et mina olin Põrsas ja siis olid veel Buratino, Doktor ja paljud teised. (Rebeca)
  • Siin näidendis on kõik muinasjutud koos ja on olemas muinasjututuba, kus elavad muinasjututegelased. Kui ühel päeval Koletis (Kaunitari ja Koletise loost) välja pääseb, siis jooksevad kõik tegelased minema ning Buratino ja ta sõbrad hakkavad asja uurima. (Anni)
  • See näidend oli tore, sest seal oli mitu erinevat muinasjututegelast. Mulle meeldis see näidend, sest kõik said natuke enesekindlust juurde. (Hanna)